Kasulikke viiteid

SEADUSED

Seadus sätestas riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu valdamise, kasutamise ja käsutamise korra ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku isiku andmekogu pidamise, andmete väljastamise ja andmete kasutamise üldalused. Alates 01.01.2008 reguleerib andmekogude pidamist avaliku teabe seaduse peatükk 51. Avaliku teabe seaduse rakendussätted annavad juhised ning tähtajad andmekogude seaduse alusel asutatud andmekogude pidamise vastavusse viimiseks kehtiva seadusandlusega.

Seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nendele juurdepääsu korraldamise ning arhiivide tegevuse alusedSeaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Avaliku teabe seaduse rakendussätted annavad juhised ning tähtajad andmekogude seaduse (kehtis kuni 31.12.2007) alusel asutatud andmekogude pidamise vastavusse viimiseks kehtiva seadusandlusega.
Seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel, sh tasub hoolikamalt lugeda 
esimese peatüki viiendat ja kuuendat jagu: asjaajamine haldusmenetluses ja ametlik kinnitamine.
Seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele.
(varasem seaduse redaktsioon: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12788408
 erineb hetkel kehtivast)
Seadus sätestab isiku pöördumisele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega.
Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust ja salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest.  Seadus sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Kuni 01.01.2008 kehtis riigisaladuse seadus
Seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted.
Seadus kehtestab notari pädevuses olevate tõestamistoimingute tegemise korra.
Töölepingu seadus laieneb kõigile töötajatele ja tööandjatele, kes sõlmisid töölepingu. Ettevõte sõlmib töölepingu ka oma liikme, osaniku või aktsionäriga, kes töötab samas ettevõttes.

MÄÄRUSED
Arhiivieeskiri sätestab dokumentide säilitustähtaegade kehtestamise, arhivaalide hindamise, hävitamiseks või arhiivi üleandmiseks eraldamise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, kasutamise ja avalike arhiivide poolt arhivaalide kogumise nõuded ja korra.
Määruses reguleeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid, dokumentide registreerimise korraldamist, asutuse dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid, dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri, asjaajamise üleandmist ametiisiku, ametniku, teenistuja või töötaja teenistusest või töölt vabastamise või teenistussuhte või töösuhte peatumise korral.
Määrusega kehtestatakse teenuste korraldamise ja teabehalduse alustena nõuded:
1) teenuste korraldamisele ja arendamisele;
2) teabehalduse korraldamisele.
Valitsusasutustele (edaspidi asutus) kohaldub määrus tervikuna.
Määruse 4. peatükis ja § 18 lõigetes 6–10 asutusele sätestatu kohaldub arhiiviseaduse § 6 lõikes 2 sätestatud alustena kõigile avalikke ülesandeid täitvatele asutustele ja isikutele.
Asutus suunab oma hallatavaid asutusi määrust tervikuna järgima.
 Määrust ei kohaldata dokumendivahetusele välisriikidega.
Määrusega kehtestatakse nõuded infosüsteemide andmevahetuskihile, selle kasutamisele ja haldamisele. Infosüsteemide andmevahetuskiht (X-tee) on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. 
Määrusega kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes sisalduvate andmekoosseisude töötlemiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete süsteem. Turvameetmete süsteem koosneb turvanõuete spetsifitseerimise korrast ning andmete organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldustest. Määrust ei kohaldata riigisaladust töötlevate infosüsteemide turbeks. 
Määrusega kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord ning riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistase ja -tähtaeg.
Määrus sätestab Eesti valitsusasutuste osalemise Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning sellega seotud dokumentide menetlemise korra.

STANDARDID
  • EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas.
  • EVS 882-1:2013 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri.
  • EVS JUHEND 9:2006 Dublin Core’i metaandmeelementide kasutamine.
  • EVS-EN ISO 9001:2001 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Nõuded. (osad 4.2 Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumenteerimine ja 5.3 Kvaliteedipoliitika kehtestamine)
  • EVS-ISO 11799:2005 Informatsioon ja dokumentatsioon. Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide hoiunõuded.
  • EVS-ISO 15489-1:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded.
  • EVS-ISO/TR 15489-2:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised.
  • EVS-ISO 15836:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core’i metaandmeelemendid.
  • EVS-ISO 23081-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid. Dokumentide metaandmed. Osa 1: Põhimõtted.

JUHISED

Rahvusarhiivi juhised
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ERIALAKIRJANDUS
Tiiu-Reet Kõrveni vanemad ja uuemad õpikud
  • Kõrven, T.-R. Administratiivse asjaajamise korraldamine asutustes. Tallinn, 1972.
  • Kõrven, T.-R. Dokumenteerimise erisüsteemid. Tln., 1973. 92 lk
  • Kõrven, T.-R. Administratiivse asjaajamise organiseerimine : õppevahend [tehnikumi õpilastele] 1984. 96 lk
  • Kõrven, T.-R. Administratiivne asjaajamine : õppevahend. Tln., 1989. 131 lk
  • Kõrven, T.-R. Dokumendihaldus. Tln., 1999. 312 lk
  • Kõrven, T.-R. Personalitöö dokumenteerimine : õppevahend. Tln., 2000. 115 lk.
  • Kõrven, T.-R. Dokumendihaldus. Tln., 2006. 304 lk
Asjaaajamise õpikud
  • Sekretärist raamatupidajani [Elektrooniline teavik] : digitaalne kogumik raamatupidajale : kogumik ettevõttele. Tln., 2003 [TÜR hoidla ET-310]
  • Asjaajamine ja arhiivindus. I osa / [Alla Tamberg]
  • Büroojuhi käsiraamat : ametikirjad, asjaajamine, kommunikatsioon / koostaja Klaire Kolmann ; kaasautorid Andrus Riim, Margo Mitt, Ülo Vihma, Anniki Made ; [toimetaja Katri-Evelin Kont]. Tln., 2003. 232 lk
Vanemaid käsitlusi
  • Abinõudest asjaajamise parendamise kohta Eesti NSV-s : Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu määrus 22. maist 1963.a. nr. 275. 46 lk.
  • Madis Habakuk. Eesmärk - otsus - juhtimine. Tln.,  1976. 167 lk
  • Juhtimistöö ratsionaliseerimine / Rudolf Werneburg. Tln., 1972. 384 lk
Terminoloogiastandardeid:
VEEBILEHED
Keeleabi

Erialased ajakirjad

  • Recordkeeping magazine (Briti Rahvusarhiivi ajakiri arhivaaridele, dokumendihalduritele ning kõigile, kes on huvitatud dokumendihaldusest)
  • Information Reasearch (Elektrooniline ajakiri, mida toimetab infoteaduste spetsialist T. D. Wilson)
Kutsetunnistuse saamine 
Dokumendihalduri kutsealakirjeldus
Dokumendihalduri ametikirjeldus
Dokumendihalduri ametitundimise küsimustik

Suhtlusvõrgustikud
  • Facebook -> Grupid -> Dokumendihaldurid
  • LinkedIN
Videod


Viimati muudetud 12.03.2015